Kõige jubedam unenägu!

Käisime täna koolitusel. Suht magasin seal, tulin eile hilja töölt ja varakult ülesse et üks kodunetöö veel enne vaheajaline minekut ära teha. Õnneks lõppes koolitus oodadust varem ja tulin ühika et teha tunniajane uinak. Magasin ainult pool, sest ehmatasin end ülesse. Ma tean me olime sõpradega, sõitsime mingi halli bemmiga, mina roolis. Ehmatasin tee keskel olevale liiklusmärgi peale ära, ilmselt võpatasin ka unes, ma ei tea kas ma siis mõtlesin kaasa, polnud veel päris unes aga me ei sõitnud sellele otsa. Olin Maiksi, Heigo ja Ingridiga. Poisse mingil ajal ei näidanud. Olin ainult mina kes ma seisin ühes suures ruumis kuhu sadas Ingrid sisse öeldes et see tuba on nüüdseks vaba, saab maksta sama palju kui meie kahese eest praegu, et täpselt tema kõrval ka veel. Ma kolisin kohe sisse. Inksu veel lehvitas maja eest olevast aknast kui ma välja astusin (ilmselt sp maja eest, et ta rääkis sõbrannale külla minemisest üks päev ja seal ta ka äkki oli siis?) Jälle autos, enam ei mäleta kellega olime, ma tean et Kalmer istus taga keskel, see oleks nagu tema auto olnud (mitte välimus ja nii vaid ta mainis midagi nagu tema auto vms, teate unes ei saa väga aru). Kõik laulame.. järsku.. mul käed krampis, ei tea miks, aga ühel hetkel oli see sama liiklusmärk.. võpatasin aga heli ei kuulnud, valu ei tundnud.. olin pikali maas, vasakupoolse peapoolega maas, kägaras.. öeldes emmeemme..